OI, tore-tore
TƤna on IsadepƤev, ja meie Mariaga otsustasime eile, et korraldame Toivole ka ikka IsadepƤeva hommiku. M6ledud-tehtud, eile lƤksingi siis mina Pillide poole. Ootasime millal Toivo magama lƤheb, ja siis hakkasime retseptiraamatuid sirvima.
L6puks maandusime keediserullide ja muretaigna juurde. Sellel lihtsal p6hjusel, et need olid k6ige lihtsamad retseptid, mis leidsime ja koostisained olid ka olemas, kuigi hapukoorest tuli l6puks puudus.
Igal juhul, kell 11 pm algas meie operatsioon "isadepäeva üllatus".
..
Oi aga mind on l6unasƶƶgile kutsutud, niiet ma hiljem jƤtkan, kui esseed jƤlle kirjutama tulen...
---
nii tagasi, ja minu juuksed on nüüd taas teisvärvi...siit ja sealt.. ;)
jagasime retseptid - keediserullid mulle, muretaigen Mariale.
Nii külmkapist leidsime lahedalt mulle margariini ja M-le v6id.
Nagu ennist mainisin, hapukoorega lƤks madinaks ja konflikt sai lahendatud keefiri lahke abiga. Jahu mulle 6 dl, Mariale 5. umm, see nagu enamvƤhem oligi k6ik vist... SeejƤrel hakaks Maria retsepti kohaselt v6id ja jahu "nƤppima". Minu rituaalid olid selle k6rval suht tagasihoidlikud.
Mingi hetk lƤks aga magamistoa uks lahti ja ups, ja sealt vƤljus unine Toivo...
Ma ei teagi, kumb meist esimesena oma pooleloleva taignakausiga lauataha otsustas viskuda, kuid juba p6randal olles tundus see maailma idiootseima lahendusena. Mis veel rohkem oleks sellises situatsioonis kahtlust äratanud, kui mitte kahe, bioloogilise vanuse poolest täiesti täiskasvanud, tütarlapse äkiline lauaalla viskumine. 6nneks sobitus see Toivo saia-praadimise teooriasse ( mille olemasolust me hommikul kuulsime) piisavalt hästi, niiet ta siirdus tagasi magama. HUUH...
ok, taignad said pooleks tunniks kappi. Ja siis hakkasime m6ltema, et oot, muretaignale peaks ju ikka midagi peale ka panema...kui me just hommikul pidulikult meie suurepärast "Muretaigen only" kooki esitleda ei taha. Kuskilt "tagant" leidsime ananassikompoti, külmkapist kohupiima ja laualt vaagnalt granaat6una...nii sai "Muretaigen Only'st" "Tervislik kohupiimakook, ananassi ja granaat6untega"
Keediserullidele olime juba enne kƶƶgikapist kirsiKEEDIST leidnud, aga mingil hetkel hakkisin mina juustu, sest viilutatud juustu riivida ei saanud; ja nii said pooltest keediserullidest juusturullid...
Seega meie kokkamine tƤesti sujus, KUNI saatusliku hetkeni, mil elutoa diivanilt kƶƶgi suunas vaadates avanes kohutav pilt...KOOS sobivate aroomidega... DAAAHHH, loomulikult olid keediserullid suitsemas...
JƤrgnevate sekundite jooksul ununesid tƤesti magav Toivo ja lapsed...
Maria pƤƤstis poolk6rbenud rullid, mina avasin aknad ja uksed, sest liigse suitsu t6ttu oleks ka suitsuandurid l6puks kƶhima hakanud...
Ja nii me siis istusime täesti löödult, sest solukord oli t6esti masendav... kell pool tundi peale südaööd, toad suitsu täis, MINU armastusegavalmistatud keedise- ja juusturullid kärssand...
TƤielikust elule kƤegalƶƶmisest pƤƤstis meid teine plaaditƤis rulle :)
Vea kordamise vältimiseks vedasime laste taburäti ahju ette ja valvasime... usun, et esimest korda elus nägin oma silmaga, kuidas keedise- ja juusturullid armsaks kuldpruuniks küpsevad...mmm
Maria suurepärane tervisekook sai ka 6nnelikult ära küpsetatud ning m6ned head minutit peale kella 2-ht vajusime voodisse, et siis r66msalt kell 7 meie ISA üllatada...
Raske on see tütarde elu...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar