pühapäev, juuni 5

tuleb vƤlja...

..et keegi ikka loeb ka mu blogi :)
Ma pean siis hakkama sƵnu valima.
Ja see tähendab, et ma kohe üldse enam ei viitsi siia kirjutada, mis tähendab et varsti seda keegi siin enam ei loe, mis tähendab, et jälle saan ma kirjutada ei millelegi mõeldes, tundmata hirmu, et keegi mu sõnu siin loeb ja neid tõsiselt võtab...
Seniks..
Olen tagasi Eestis, juba hmm, viiendat pƤeva. LƵpuks Tartusse jƵudnud.
Lend läks viperustega, käsipagasit pidin ümber tõstma, ja siis kui Tallinnas pagasi tagasi sain olid sellel rattad alt läinud, ja sangad katki...mul on tunne, et nad üritasid mulle selgeks teha, et Czezh Airline´siga pole mõtet lennata!!!!!!
Ainult check in´is oli lõbus, tutvustasin Mandlit mind chekkivale kutile...ta täitsa nõustus, et Mandel on tore ja lõpuks ma veensin teda, et ta ikkagi on karu. Ja need üldlevinud kaisukarud on looduses ringi rühmavast karust üsna hädised koopiad. Mandel näeb ikka päris karu moodi välja. Ainult et jõhvikad Mandlile ei maitse.

Aga tegelikult on imelik Eestis tagasi olla, aga ma juba hakkan Ƥra harjuma.
Ja veel imelikum on mƵelda, et ma vist olengi terve suve siin...tƵesti imelik, ehk peaks selles osas midagi ette vƵtma :)
Ma juba vaimusilmas näen, kuidas Külli oma karavanis mulle voodikohta ostima hakkab. :)

Ja eksamid, eksamid, eksamid on mind ju tervitamas. See on küll kodune tunne, homme on eksam ja anni tegeleb ikka täiesti mitte-füsioloogiasse puutuvate asjadega. Aega ju on veel...täitsa mitu tundi, enne kui on käes homme ja kell on 10.00.

1 kommentaar:

Anonymous ütles ...

Helen: Anni, mu kallis Anni, sa oled tagasi kodumaal! Kui tore! Hoian eksamiteks p6ialt, ja tervita mu vanemaid kui nendega kokku juhtud.
Musid!