sinine teisipƤev

tƤna hommikul olin vƤga tƤnulik...oma telefonile, mis mind Ƥratas - 2 korda!!!
...Kati dushile - mis mind veel kord Ƥratas - 15 minutit!!!
ja vikerraadiole, kust tuleb isegi rohkem kui lihtsalt mƶla...
...aga vara-vara hommikul nƤgin Ć¼ht vƤƤga imelikku und...eriliselt selge, tĆ¼Ć¼ne ja Ć¼htaegu meeldiv ning hirmutav. Selline tunne oli, et kui astud vette, siis saadki mƤrjaks. Tavaliselt on nii, et unenƤgu tundub reaalsus ja Ƥrgates on hea meel, et oli uni... Seekord oli nii, et teadsin kogu aeg, et nƤen und, aga kusagil kuklas oli tunne, et ehk see on midagi enamat kui uni... skeeeeriii lugu..
....
Aga tallinna liiklus mulle meeldib. Saan sƵita nagu rullnokk ja keegi ei tunne mind ega sƵima, sest mis neil teistel rullokkadel ikka kobiseda on. Annelyt ma igal juhul mƵistan, ja tuulit ka.
....
Kahjuks saab see tallinna ja tƶƶinimese elu Ƶige varsti lƤbi.
Ja jƤlle on kƤes see aeg, kus ma endale Ƶilsa lubaduse annan: "Sel aastal olen eriti usin koolilaps!" Heh, soovitage mulle hiljem head ja odavat psĆ¼hholoogi, kelle juurde pettumusest Ć¼lesaamiseks saaks minna.
See ongi vist see vƤikekodanluse algus, kui oled oma vƵitlused vƵidelnud ja kaotanud. :) VƵi uhkemalt, elukogenuks.

Tegelt on tƤna sinine teisipƤev, sest Matit ei ole enam. Ja see on kĆ¼ll Ć¼ks suur kaotus!