Kanname me kƵik kƵikse aeg maske?
Ja anname Ƶigeid, mitte tƵeseid vastuseid?
Kas tƵesti siis ei ole aususel meie maailmas ja suhetes kohta?
VƵi on nii, et M. ei taha end avada. Ja ka mina ei julge? Kas kunagi saame ka rƤƤkida sĆ¼damest sĆ¼damesse?
Sest nii tundub, et ei teki ehk nii palju valestimƵistmisi ega haigetsaamisi...ja et ehk on selles midagi jumalanƤolisust.
Kas armastada sĆ¼damest sĆ¼damesse on vƵimalik, aga vƤljendada seda armastust sĆ¼damest sĆ¼damesse on Ć¼ldse vƵimalik?
Kas praegu see siin on jƤlle Ć¼ks neist lendulastud maskilindudest?
Kui rebida ei suutnd seda endalt eest, siis ehk vƤljendab pilk maskist paistvaist silmadest veidi nukrameelsust, mis lasub sĆ¼damel.
to M.
1 kommentaar:
Millegip2rast tuleb valida, kelle ees end avada. Kui maski ei kanna, v6id v2ga haiget saada. Ja kes on kord saanud, ei taha seda enam kogeda. M6ne mask on l2bin2htav, m6nel peaaegu kivist.
Aga kui leiad inimese, kes n2eb su sydamesse ja kelle ees oled kui avatud raamat... ja kes teab su kohta asju, mis ei tohi kellegi teise k6rvu j6uda... ja sa tead, et kunagi ei j6uagi... siis oled lihtsalt 6nnelik.
aga sellist sidet ei saagi k6ikide vahel olla. need inimesed on erilised.
mask maskiks. las inimesed kompavad ja otsustavad, kas tahavad end avada v6i mitte. siiski-m6nikord tuleb kasuks proovida...
Postita kommentaar