ma olen lootusetult sƵltuvuses inimestest ja suhetest. tƤielik karjaloom olen. emotsionaalne karjaloom. vahel ka tujukas.
aga täna on nii imeilus karge sügispäev. jalutuskäik linnas oli lihtsalt meeliülendav. hoolimata sellest, et rännak kulges mööda kõige asisemat tartu tänavat - riia mnt. siiski, elu tundub kuidagi nii lootusrikas ja paitav. ja inimesed, kes tänaval vastu tulevad on rõõmsad ja hea on neid kohata.
annat või siis fynni tsiteerides, ütleksin, et täna olen nii täis; täis armastust ja headust ja soojust ja kõike seda, mida jumalal meile pakkuda on. selline tunne on, et lähen kõigest mõnusast kohe lõhki.
nüüd aga saabus minu must ja maagiline tee ja vanaema õunakook...kurb, et nii kaunil päeval peab tegelema paanikahäiretega, ja kuidagi ei oska teist inimest aidata neist vabaneda, sest tundub, et tü-s õpetatakse küll, kuidas ära tunda paanikahäireid, kuid kuidas neid ravida...hmhm...võibolla ma siis magasin sel ajal, aga miskipärast ma väga ei usu seda.
siiski, elul on tƤna ka midagi Ƶpetlikku pakkuda, ja ka see on hea.
Kallid,
pƤikest teile pƵue ja pƵskedele!
Personal sƵnum: Nete, oled armas ja tule tartusse!
Ja reklaamiks: täna salemis, 19.00 (kalevi 76, tartu), cafe 76 - marek talts jazzib ja kell 20.00 oaas - sel korral teemaks elu kui rändlindude rännak. tulge ja avastage, mõtisklege, koguge inspiratsiooni ja pange mured hingehoidjate või jumala ette - tulge allikale, kõik kel südames kõrb või igatsus vaiksele mõtterännakule!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar