Langevad ka lehed.
kaob see, mis tähistab elu.
Langemine on ilus,
vahel ka vajalik,
ent ometi jäävad nad surnult lebama.
Viimaseis ohkeis kaotavad nad värvi
ja saavad meenutatud maa sosinais.
Neid jääb leinama tuul,
lehetantsude koreograaf.
Kui palju valu saab tunda puu,
lumi kui koorem oksi katab.
Ometi veed on kevadel voolamas,
sünnivaludest puhkevad pungad.
Taas kord armastus puhkeb õites,
mesilasele magus,
ja juustesse mulle.
Mõtlen ja meenutan suve ja talve -
magus ja mõru,
see armastuse ja elu lugu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar