Alates eelmise aasta novembrist osalen Eestis veel vähetuntud ja alles titapapudes oleva eriala - raseduskriisi nõustajate koolitusel.
Sel nädalal tundsin koolis ka Pühavaimu liikumist. Istusin pastoraalnõustamise loengus. Loengut pidas Meego Remmel. Olen teda kuulnud varemgi. Ent seekord tundsin, kuidas ka Jumalariik on siin ja praegu. Ja ma ei olnud ainus! Meie grupis on laias laastus pooled kirikuinimesed ja teised mitte päris. Loegus ütles üks neist mitte-eesliitega naistest kommentaari: "Ma ei ole üldse usuinimene ega selle teemaga tuttav. Ometi, täna ma tundsin, et Jumal on keegi, kes andestab meile kõik meie patud. Ja tegelikult ei ole mitte kedagi teist, kes võiks selline olla. See on tõeliselt rahustav tunne, arvata, et kusagil on keegi, kes armastab meid hoolimata vigadest, mida teeme."
Hiljem kuulsin, et ka üks teine mitte-inimene ütles, et talle ei olnud kristlus veel kuidagi nii positiivselt mõjunud.
Enne seda hoidsin oma tundumused iseendale, mõeldes...et äkki mina olen veidrik, et tundsin Meegot kuulates, kuidas Jumal meid tõesti armastab. Mõtlesin, et küllap see on sellest, et ma Meegot enne ka tundsin.
Aga tõesti - Meego nõustamise-lood, väärtused ja tema nõustamiseetika printsiipide väljendamine voorustena...oli kui kärjemesi meie südametele.
Halleluuja selle peale!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar