leivategu

Minu esimene enda tehtud leib. :)

Uskumatult maitsev!

Istun siin ja mugin singi-tomati-hallitusjuustu-basiiliku leiba,

akna taga on valgus ja kargus

ja olengi täitsa õnnelik.

Kohe täitsa õnnelik. :)

(nii Tartu K ja Tln K soovitavad, et ma peaksin end ravima, sest nii õnnelik ja rõõmus ei saa ju inimene olla - K arvas, et mul on hüpomaania. :) Igal juhul on see siis õnnelikkuse-haigus ja vist üks vähestest haigustest, mis ei väsita, ei valuta.)

Tõeline Hingamispäev siis täna!

Leivategu õppisin ja juuretise sain endale eelmisel laupäeval Tallinnas Raeapteegi keldris Tallinna Kultuuripealinna projekti 52 raames toimunud Silja Pihelgase sooja käe all ühisel leivategemisel.

Võin jällegi imetlusega öelda, et Elu on mu ühe unistuse täitnud,

olen juba mõnda aega tahtnud ise hakata leiba tegema,

ja lõpuks nii kaunilt saigi see alguse.

Silja oli tore, ja hästi vahva oli leida endale sealt uus tore tuttav,

see kuidagi muudab minu Tallinnasse minemise reaalsemaks,

kui ees ootavad juba vahvad inimesed.

Aga sinna on veel aega.

Nii nagu Indiasse minekugagi.