Reisijutud I ehk Impressions of Australia

Ma veendun üha enam, et inimesed elavad erinevates maailmades...

Sellised väikesed tähelepanekud selle kinnituseks.
Mitmed suure Põhja-Ameerika kogukonna esindajad kurdavad ühiselamu üle... 

Mina olen väga rahul oma uue korteriga. Luksust kui palju. Mul on nüüd vannituba, kuum vesi (ja segistil on isegi eri režiimid), köögis paljutõotav varustus - ainult miksrit ei märganud veel; telekas ja väga toredad elukaaslased - doktorandinoorsandid Jaapanist ja Mehhikost. Viimasega vestlesime pikalt neuronite nakatamisest viirusega, mis muudab teatud neuronite valgustundlikkust ja võimaldab nii paremini muuta nende elektronkanalite juhtivust...väga põnev. Ta kaalus ka Max Plancki minemist, aga sisetunne käskis tulla siia. Sealt edasi arenes meil teema sisetundele ja spirituaalsusele, ning õige varsti olime jõudnud kalmistute, vaimude, prohvetlike unenägude, Jaapani Buddismini. Selgus, et mehhiklased tähistavad Hingedepäeva sarnaselt meiega, aga 1. Novembril, ning jaapanlased augusti keskpaiku.

Teadus võib olla korrumpeerunud kaptilistlik ettevõtmine...
(Osa reisijutudest on ajutiselt pandud riiulile, kaitsmaks asjaosaliste turvalisust. 
Avaldan selle uuesti siis, kui aeg selleks käes.)

***

Lähipäevadel on esmavajaduste rahuldamise ja igasuguste sisse-elamisõpetuste jagamisega nii palju tegemist, et ma ei olegi veel aru saanud, et ma Austraalias olen...ainult hirmus palju erinevaid puid ja taimeliike tuletavad meelde, et olen teises loodusriigis...kusagilt kostus ka põnevaid linnuhääli ja lõuna ajal ülikoolilinnakust koju jalutades möödusin roosa kaeluse ja halliselgsest kakaduuparvest, kes sõidutee ääres murul midagi noka vahele püüdis.

Aga kiviga visata on mõned vahvad looduskaitsealad, mis avastamist ootavad...

Inimesed üllatavad ka, ja põnev on sellest seltskonnast avastada minuga haakuvaid inimesi...praeguseks olen kogunud ühe ameerika neiu Laura, kes kuidagi tundub juba seda sorti, et temaga võiks tore olla...

Minu toakaaslane on armas noor ja ilus Britta, kes juba enne tema nägemist mulle meeldima hakkas. Sest kohale jõudes oli Anni tuba juba koduselt segamini. Ja hiljem selgus ka muud ühendavat.

Jaapanlase harvad kommentaarid vestluses on meeldivalt tähelepanelikud ja arukad, niiet ootan juba meie ühist plaanitavat käiku restorani, et testida marineeritud angerja sushit.

Ja jällegi jääb üle vaid imetleda seda maailma....jõudsin vaid hetkeks vaadata ja kurvastada, et salsa tunnid siin linnakus nii kallid on, kui selgus et Richi on kirglik salsa proff. Nii me siis tegime kaupa - tema mulle salsat, mina talle uut jooksutehnikat vastu.

Elu on praegu ikka väga rikkalik.

Ja aitäh teile, kes te sms olete saatnud - need jõuavad ilusti kohale ja on väga head lugeda!

Allmärkusena: Pilte ma praegu teile üles laadida ei saa, sest meil on interneti kuulimiit 25GB. Sedasi juhtub, kui elad pidevalt pea alaspidi...ikka miski jaburus on tagajärjeks...