Ja korraga!
Ma olen valmis
minema edasi
avanema uuele
laskma end kanda
heiskama purje.
Varsti tuleb minna...
ja hing on selleks
ja sellest
kerge ja õige pisut
joobnud!
Maailm on ikka sama
minagi olen sama,
kuid siiski
on kõiges samasuses
uus teekond alanud!
Ei, mitte iseend otsima!
Ei, mitte praeguse eest põgenema!
Lihtsalt, on aeg -
sisemine kell on täistundi löönud,
löönud tundi minemisele
muutumisele!
Ehk võib nii ka veebruari sügavas talves
olla peidus hetk uuest looduse ärkamisest!
Talv võib veel mõnda aega valitseda,
kuid uus hingamine on puhutud elule!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar