Kui muidu on meil emaga omamoodi ajaarvamine -
kokkusaamised, südamlikud hetked ja koosolemised
ei käi alati tähtpäevadega ühte sammu, vaid siis
kui süda ütleb ja õige hetk on käes.
Täna sattusid need kaks aga kuidagi minu jaoks kokku!
Aias rohul pikutades ja putukate-mutukate ukerdamist rohukõrrelt kõrrele
ning sipelga matka mullaküngaste vahel jälgides
hakkasid korraga meenuma pildid emast ja meie ühisest olemisest.
Mina ei oska öelda, kas minu ema on maailma parim -
aga minu jaoks on minu ema küll parajalt sobilik olnud.
Eriti mõnus on temaga pühapäeva hommikuid veeta -
või tegelikult üldse kõiki hommikuid.
Siis teeb ta küll üht mõnusaimat omletti - õhulist ja võis küpsetatud.
Ja temaga võivad hommikud kulgeda mõnusas olemises,
kus mõtetel ja hingel on palju ruumi olla - taustaks
köögiaknast laias kaares pilverüngad üle taeva rühkimas.
Mõnus on emaga ka metsas käia ja üleüldse looduses olla,
sest tema ei sunni - ei selga valusaks korjama marjametsas,
ega muidu end liiga tööga ära väsitama -
elu on ju ikka imetlemiseks ja olemiseks...
Vist seepärast ta vahel kooliajalgi hommikuti mult uuris,
et äkki tahan vaba päeva võtta,
kui paistsin veidi väsind olemisega -
ise ta samal ajal juba puhkas hommikusest tegevusest mõnusasti.
Mitte kellegi teise käsi ei ole olnud palavikus olles nii lohutav ja soe,
kui ta tunde seda mu otsmikul hoidis või ikka ja jälle paitada palusin.
Pean ütlema, et peale ema, ei ole eriti keegi teine aru saanud,
milline väerohi on kaastundlik hellus haigusepisikutele.
Emaga on olnud väga mõnusad ka suveööde tegemised -
soojades järvedes alasti uduvoogudes ujumised
või niisama lugemised-jutustamised voodis kaisus.
Unepealt võin meenutada ka seda, kui eriliselt mu ema lõhnab,
ja ilma vaevata taaselustub tunne, kui me kahekesi pikutasime,
mina lugesin muinasjuttu temale ette.
Neid asju oleks ju palju jagada...
ühesõnaga - mul on mõnus ema!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar