igasuguseid mƵtteid on olnud ja on ja tuleb ka, aga...

kahjuks ei ole alati kƤepƤrast preili Netit, Fiona-Sille on alati valmis ja teenimas...
eriti nukraks teeb see, et Netit ei kohta kunagi Tiigi tƤnaval, kus teda just hƤdasi vaja oleks, et loenguid veelgi stimuleerivamaks muuta.. :)
Sel nƤdalal tundub, et mul tƤitsa eluvaim ja tegutsemisind olemas...
sain suurepƤrase asjaga hakkama, sel aastal ja Ć¼ldse vist viimaste aastate jooksul on tegemist erakordse asjaga...kodutƶƶ valmis juba teisipƤeva Ƶhtul, kui see tuleks esitada reedeks.
Oleks ma nĆ¼Ć¼d sama innukas ka sellise ebaolulise asja nagu seminaritƶƶ projektiga :)...
siis ju tƤitsa Ƶnnestuks see T� Ƥra lƵpetada. :) ehk...


aga endiselt olen Teedy TĆ¼Ć¼ri luule lummuses...
kahjuks Tartu raamatupoed on tema kuival...

Ja mul on nĆ¼Ć¼d kƵhus auk...vƤrske, veritsev ja valus...
ikka minu armsa kodulooma vƤgitegu...
ei saa tegelt Ć¼ldse sĆ¼Ć¼distada, ja isegi kui tahaks siis nii armsat looma vaadates surevad kƵik halvad sƵnad suus...ja see on tore, sest head lapsed(kiisud) kasvavad vitsata... :)

aga siin Ć¼ks armas sĆ¼giseselt karge luuletus..

LEHEKUU LUMI
Uduselt uibudelt hommikusinas
valguse vƤrtnad veereldes
kerivad lund.
Aiad on Ć¼leni voogavas vinas.
Lehile libiseb keereldes
lund.

Koidiku helgis arglikult sƤreleb
lƵpmatu kutsuv, lƵpmatu kauge
peegeldus pungal.
Avanend Ƶites punakalt vƤreleb
lumele vastu otsekui rauge
tungal.

Kiirtega heideldes armunult aheldub
hƵbedast okstele helvete jahe
kallistav kirm.
Ć•itel ent sĆ¼gaval sĆ¼dames vaheldub
Ƶhetav iga ja taevaselt mahe
hirm.
Suudlusest looritud leebesse pilku
sulavad kutsed kahest maailmast,
mis kuskil ei kohtu.
PƤike on palav ja piklikke tilku
variseb sajast sƤravast silmast
rohtu.
B. Alver, 1940