Jalutuskäik Ülikoolilinnakus ja Ramadani lõpp Türgi köögis

Fotokuhja viskasin pildi raamatukoguesisest,

tantsutunnist, ja kahe tudengi meeleolukast kohtumisest :)

Ülikooli õu oli juba tühi, kui väljusin Kongitiivteaduste Laborist

(jah, loobusin ikkagi ühest loenguainest EEG kasuks)

Kas TÜ töötajad ka TÜ autodega ringi vuravad?

Need on minu meelest õhtutaksod,

mida saab endale tellida turvaliseks kojusõiduks.

Olen näinud ainult jänkisid seda teenust kasutamas...

Koledate hoonete taga on meil ka väike idüll -

park purskaevu ja raevukate lindudega,

kes on osavad toidunäppajad.

Ja kuigi keha kõneleb suvisest temperatuurist,

siis silmad ei peta - KEVAD!

Neid imelisi puid ja igatsugu õienupse on kõik kohad täis

Ja eile märkasin seda uhkete õitega...

Magnooliat?

Mõni veel puhkemas..

ja väikseid jänkusid hüpleb siin ja seal...

Kui ma selle puu lehe mahla sõrmedelt nuusutasin,

siis ei uskunud ma esialgu - kas tõesti! -

See on Orbiti puu! 

Eukalüptilõhnaline!

Ja juba tuttav sõber,

kelle töö on mind üle tee talutada,

kui ma kinno või India kiirtoidukasse lippan!

***

Reede ja Ramadani lõpu puhul

läksime türklaste, indialase ja iraanlasega end nuumama:

(ükski neist ei pidanud Ramadani paastu,

aga see oli põhjus võimsaks pidusöögiks)

Sõitsime Auburni...

Armusin sellesse paika..

Sumiti arvates võiks mulle siis ka New Dehli sobida...

kerge räpakus, veidi kitsad poekesed,

kust võib leida liha, vürtse, Türgi jogurtit,

viimaseaja Aasia disaini,

Moslemi ja Hindu naisi,

habemes mehi...

(ja isegi autosignaale sagedamini kui muidu)

Õhtusöök....

Enne toitu - palve

(tegelikult vaadati nii andunult rallit)

Nälg ikka juba näpistas ka

(minul ainsana oli ju 3 porgandit kõhus)

Aga siis hakati toitu lauale kandma...

See toit oli ikka väga hea...lammas, siga, lehm ja kana...
riis Türgi moodi
Värske sai ja kastmed...

Ja Türgi tee...

Sumiti sms..."lets go and have some sweets.." sai ka tõeks:

Auburn...

Austraalia propaganda...

Rahvaste paabel..

Tööpäeva lõpp

kaugelt maalt

...tulnud sõbrale tuleb ikka Eestimaa maitseid luua.

Ootasin juba talv läbi rabarbereid...

...ja nii nagu tuli kevad...

...nad lihtsalt järsku olid siin!

Kuidas küll saab nii palju kõike korraga olla?!

Ja tulla justkui ei millestki..

Tere tulemast koju, Hanna!

Ka sina tulid nii äkki!

Sürrealistlik, peale pikaldast ja aeglast talve!

Jah, see on kevad.

Täiesti iseseisev ja iseteadlik aeg.

õhtune teraapia

...naudi mind kui austrivaagnat... (DK)

Must riis on endiselt väga võluva maitsega.

Pähkliselt toitev, jasmiiniriisi võib ainult aimata..

Ja haprad iduvõrsed sinna juurde...

Selline värskus ja värv selles endiselt kulunud kevades on lausa pidulik ja pillav.

***

Ja tänahommikune päike...
see on hoopis teine kui eilne udumähitud õhtu...

Kui laual kohtuvad LAV, India ja Tai

Täna tuli suur riisi-isu.

Riisi niisama süüa ka nagu ei tahtnud.

Tuli meelde, et millalgi süvenesin India maitsenüansidesse...ingver, koriander, vürtsköömen, küüslauk, karri, kurkum....

Toidu valmistamisega on nii nagu kõigega elus. Kui tahad seda selgeks saada, siis pead aru saama, mis on põhitõed ja seosed.

India toidus ongi nii, et enne praed võis maitseained, küüslaugu, sibula...ja siis lisad aedvilju, liha..

Kuna mina tahtsin riisi süüa, siis rändasin mõttes Taisse, kus käisin hotelli koka tegemisi vaatlemas ja õppimas. Neil on seal ka karri, aga ka kalakaste...

Ja täna valmiski selline impro:

Õli pannile, selles pruunistasin väga kergelt maitseained (mul oli musti vürtsköömneid, jahvatatud ingverit, mingit india karri segu, koriandrit) , küüslaugu ja riisi, karri/kurkumi, india pähkleid (võib ka rosinaid).

Lisasin vee, aedviljad (mul oli kapis kurki, ja sügavkülmas progandi-herne segu).

Maitsestasin soola/kalakastmega. Lõpuks segasin sisse lahtiklopitult kaks muna.

Ma leidsin sügavkülmast ka koorimata krevette ja need keetsin eraldi ja lisasin hiljem.

Et veelgi segasem oleks...tilgutasin maitseks peale soja kastet.

Ja eilne leid - Lõuna-Aafrika Vabariigist veidi vürtsikas tsitruseline kerge vein Chenin Blanc sobis ideaalselt.

Meeldivalt vabastav on see tunne, et võidki valmistada endale täpselt sellise toidu nagu hetkel tunne on. Selline vabadus oleks igas valdkonnas tõenäoliselt ideaal. Näiteks riiete, ehete puhul oleks ka hea, kui ei peaks jahil käima ja võiks ise teha enda jaoks. Tjah, nii palju põnevat  on selles elus õppida ja teha...

võta mind vahel kui võileiba..naudi kui austrivaagnat. (DK)

Viienda päeva lasanje

Mõne toidu puhul tuleb Euronõuetele vesi peale tõmmata.

See lasanje on nagu borš.

Iga päevaga läheb maitsvamaks.

Hambutute supp

See supp sobib sünnist surmani.

On vaja ainult neelamisfunktsiooni.

Vist saaks isegi sondiga süüa.

Ja väga lihtne teha.

Keeda lillkapsas, porru, seller puljongis.

Lisa sulatatud juustu.

Püreesta.

Kevad taldrikul.

Peale mitmenda päeva suurt väsimust.

Otsustasin rohelist sööma hakata.

Ei ole aga kindel, mis kevadest see kana pärit.

Kooslus pildil inspireeritud Greppi salatitest.

Lisatud maasika balsamiäädika-ollust. :)

rohkem kui avokaado

Mõni päev tagasi jõudis A Austraaliast tagasi.

Tõnu Esna aja lood olevat ta lume järgi igatsema pannud.

Ma ei teagi, mitmes kord tal seal käia oli.

Ja ta tõi mulle kingiks avokaado.

Avokaado sellest farmist, kus minagi töötasin.

Lisaks sellele, et see avo oli niisamagi maitsev,

oli ta erilisel moel maitsev... :)

nii nagu vanaema pannkoogid,

või ema kotlet kartuli ja jahukastmega.

Õrnalt soolatud lõhega oli veelgi hõrgum.

Imelik lugu selle reisimisega.

Annab ta kogemusi.

Ja minevikust sõnumite saabudes on veidi nagu hing haige ka...

see kõik on läinud ja enam kunagi seda sellisel kujul ei tule.

Ja see, mis pildil, on nüüdseks ka juba ammuilma kõhus...

Aga hea on, et nii on olnud.

Ja eriline rõõm on, kui tuuakse kinke mõttega,

et "see sobiks temale".

Nii peabki.

posttraumaatiline stressihäire nelja juustu kastmes

Loomise rõõm on üks suur rõõm.

Iseendale ja (loodetavasti) teistele uue teadmise loomine ettekande kujul, või nelja juustu pasta loomine.

Kui midagi head on loodud,
siis tekib tahtmine ka seda jagada.
Imelik, miks ometi?
Võiks ju iseendale hoida.


4 juustu pasta (pastaraamatust retsept minu modifikatsioonidega)

keeda pasta pool pehmeks al dente (näiteks 250-300g) (vähese soola ja õliga vees)
võta kastrul ja vala sinna 3dl koort (vahu või kohvi), riivi 30-50g parmesani juustu, purusta ca 50g sinihallitusjuustu, riivi 50g mozzarella juustu ja 25g fetajuustu. Tasasel tulel sega ja lase juustudel sulada. Lisa supilusikatäis jahu (soovitan eraldi klaasis väga väikese koguse piimaga segu teha, siis ei ole jahu-tüki ohtu). Keeda paar minutit tasasel tulel. Riivi sisse veidi muskaatpähklit, teelusikatäis Dijoni sinepit, peterselli (parem on värske, aga mul oli kodus ainult kuivatatud). Vala segu pastale peale ja sega. Raputa peale kreekapähkleid. :)
Kui tahad võid ka panna ahjuvormi, riivida peale veel parmesani juustu ning 10-15minutiks 200kraadisesse ahju panna - mina seda ei teinud.
Kõige hõrgum pasta, mida kodus olen valmistanud.

inimene on hapukoor

Igast inimesest võib saada Inimene.

Nii nagu tühipaljast hapukoorest plastikkotis võib saada hõrk Hapukoor Suhkruga (Meekoogi kihtide vahel).

Siis jäin mõtlema, et mis sorti toiduaine mina olen?

Hapukoor pakkus mulle täieliku Wow-elamuse, sest ma ei uskunudki, et ta nii hästi maitseb. Mõne inimesega on ka nii, pealtnäha täiesti keskpärane...aga tegelikult!
Munadega on jälle nii, et algusest lõpuni on nad väga nõudlikud. Hoidma neid peab ettevaatlikult, avama ettevaatlikult, vahustama ja siis vahtu muude ainetega segama väga ettevaatlikult. Ja kui valdavalt munadest midagi teha, tuleb ka küpsetada väga hoolikalt.
Ja siis veel rukkijahu, millest tuleb Leib - see sobiks minu meelest Eesti Meheks.


Sellised mõtted siis Meekoogi küpsetamisel. Väga viljakas tegevus. :)

Ja väiksed seenenöpsud tegin endale preemiaks.

made sum tukka

Ćhilli con Carne, guacamole, gouda cheese, salat

 Filmiks: "All White in Barking"

Kas Eesti võtab vastu ainult eksootilisi maitseid,

kuidas on ülejäänuga?

Kas Tartu on Barking - või ei ole isegi nii kaugele jõudnud?

Is Estonia willing to embrace just the exotic cuisine,

what about the rest of the package?

I am longing for some more color on the streets. But that is just me.

leivategu

Minu esimene enda tehtud leib. :)

Uskumatult maitsev!

Istun siin ja mugin singi-tomati-hallitusjuustu-basiiliku leiba,

akna taga on valgus ja kargus

ja olengi täitsa õnnelik.

Kohe täitsa õnnelik. :)

(nii Tartu K ja Tln K soovitavad, et ma peaksin end ravima, sest nii õnnelik ja rõõmus ei saa ju inimene olla - K arvas, et mul on hüpomaania. :) Igal juhul on see siis õnnelikkuse-haigus ja vist üks vähestest haigustest, mis ei väsita, ei valuta.)

Tõeline Hingamispäev siis täna!

Leivategu õppisin ja juuretise sain endale eelmisel laupäeval Tallinnas Raeapteegi keldris Tallinna Kultuuripealinna projekti 52 raames toimunud Silja Pihelgase sooja käe all ühisel leivategemisel.

Võin jällegi imetlusega öelda, et Elu on mu ühe unistuse täitnud,

olen juba mõnda aega tahtnud ise hakata leiba tegema,

ja lõpuks nii kaunilt saigi see alguse.

Silja oli tore, ja hästi vahva oli leida endale sealt uus tore tuttav,

see kuidagi muudab minu Tallinnasse minemise reaalsemaks,

kui ees ootavad juba vahvad inimesed.

Aga sinna on veel aega.

Nii nagu Indiasse minekugagi.

julie/julia project

Nii tore, et midagi võib nii suure naudinguga teha.

Minu jaoks on toidu loomine üks neist tegevustest.
Kogu protsess on meeldiv.

Mõni päev tagasi oli külmkapis forelli.
Otsisin uut kombinatsiooni, kuidas forelli süüa.

Forell on kuidagi kuninglik kala.

Aga võib olla peaks iga toiduainet nii kohtlema ja kohtama, austusega. :)
Nii muutuks ka räimed väga pidulikuks.

Forell küpses ahjus iseseisvalt.

Aga apelsini-juustu kastme tegemine pakkus küll elamuse.
Alustades sellest, kui võis tuli pruunistada jahu - väga meeliülendav lõhn täitis köögi. Ja seejärel koor, piim, apelsinimahl, sool, valge pipar...ja lõpuks juust....
Kartulid rosmariiniga, forell soola-sidruni-pipraga ja apelsini-juustukaste peale...
täitsa mõnus

Juba mitmendat päeva ootan, millal mu avokaadod valmivad.
Neljast sõin ühe ära, ei ole veel päris valmis.
Paku välja kooslus, kuidas avokaado kõige paremini maitseks..
praegu tundub, et teen supi...
Cantina kanasupp
Aga olen valmis ka muud katsetama.

Avokaadod muideks on väga seksuaalsed viljad.
Nende päritolupaigas, Kesk- ja L-Am arvati, et need kasvatavad viljakust.
Ja nende välimuse tõttu nimetati neid ka munanditeks. :)
Väga energiarikkad nad on küll...

veel trühvleid

Anna Edasi varstivalmivas kohvikus sain teada,

miks mu valge-šokolaadi trühvlisegu pehmeks jäi

ja et Eesti poodidest väikseid trühvli-paberkorvikesi ei saagi.

Aga endiselt mu lemmikud on

konjaki röstitud sarapuu-pähkli mõrušoksi trühvlid.

Kolm Talenti OÜ toidu loomise ja maitsmise õhtul.

Menüüs:

Eelroaks: soolalõhe kalamarja-majonees-koore-toorjuustu kastmes

Main course: ahjus küpsetatud sea sisefilee (cuberoll)

singi, sinihallitusjuustu ja ploomidega

Ja dessert: kohvi trühvlitega.

pipar ja tšilli

veidi vürtsikad jõulud olid....
Tulli tunne teha seekord ise piparkooke otsast lõpuni
Kulbikeerutajate blogist leidsin ahvatleva taignaretsepti,
taigen maitses nii toorelt kui küpselt väga.

Ja mustika-vaarika glasuuriga said mõtted sõnadesse.
Tänu-piparkoogid selle eluaasta inimestele, elamustele.

Maal sulatasin kõvasti šokolaadi ja vürtsitasin

need tšillitrühvliteks.

Seekord siis sellised jõulud.

Novembri somnambuul

Reedel ETV-st Georgi vaatamise kõrvale sobis imehästi
kohvise koogi loomine.
Toidu valmistamine on kuidagi raviv ja puhastav.
Justkui minu sees ka küpseks pooleliolevad mõtted lõpuni.
Elu on hurmav.


November oma tindises poole viiest saabuvas hämaruses tundub olevat hoomamatu. Justkui sünkjas põhjatu allikas - justkui peites elu suuri saladusi oma tüünes olemises.
Ja kuidagi hooletu ja määramatu on see hiline sügis -
isegi päev ja öö ei vaevu end teineteisest eristama,
tunnid mööduvad nädalast nädalasse pea tuulevaikuses, ja ka tänases udus naabermaja kask ainult veidi õõtsutab end mingis võõramaises rütmis.
Selles vaikses olemises saab kuidagi hing nii täidetud.


Mõni päev tagasi sündisid kaks luuletust:

Öö või päev, kes seda mõistab.
Siilipoiss vist udus hõikas.
Lumerätsak tunni lebab
ja siis kohe ära sulab


.....
Mart, Mart!
Sul on taskupõhjas part.
Hoiad päeva, hoiad kaks,
uhh, kus haiseb! Assa, raks.

Kuidagi unenäoline on ka mõte, et kaks aastat tagasi olin tuhendete kilomeetrite kaugusel,
Austraalias, Unenägude maal, 
ja mugavas rongis istudes
imetlesin piiritut avarust, mis kaunistas end siin-seal
hajusalt  ja end alasti koorivate eukalüptipuudega, mõne otsas ehk oma päevast uneportsu täis magav koala.

Kuigi nii palju aega ja ruumi mahub nende kahe kogemuse vahele, olen ikkagi sama. Iseendast ei rebi end kunagi lahti. Selles kinni-olemises on midagi kindlat. Ja rõõm oli 15. novembrist tol korral ja on ka täna, ehk veidi põhjamaiselt kargem ainult.

Täna oli jälle ideaalne päev...et võiks isegi surra. :) Jube hea tunne.

Üks ettevõtmine on üsna lõpusirgele viidud, 
mille vilju jään ootama pikisilmi.


Teisega olen jõudnud meeldivalt edasi...

Nimelt olen mõnda aega otsinud oma Masala Chai vürtside vahekorda, sest see tee peaks olema isikupärane.

Täna jõudsin juba üsna meeldiva tulemuseni, veidi vajab veel täiustamist. Aga selline mahe Anni Chai variant on välja tunnetatud. Jäänud on leida pipra õige kogus. Ja mõned komponendid ei ole Tartus kättesaadavad.
Mitu vürtsi sina pildil ära tunned?

Ja tore on see, et täna alustasin täiesti uue ettevõtmisega. Pärast mitut aastat trotsi ujumistrenni vastu andsin alla ja läksin täna esimest korda trenni. Üsna ootuspäraselt sain teada, et iga stiili puhul tegin ma midagi kardinaalselt teistmoodi kui efektiivne oleks. Seda põnevam mul oli. See tähendab, et iga stiili puhul on mul meeletult arenguruumi.

Ja selle taustal mõned visioonid vaikselt liiguvad teostumise suunas.

Elu on ilus.

*******

Endiselt võlub mind mu sõbra mõne päeva tagune ütlus:

"Jälle ma lahkun su juurest tundega, et peaks ühe lõigu oma raamatule kirjutama. Seekord algab see sõnadega. Mees istus trepil ning vaatas enda ees avanevasse silmapiiri. On öö ja taevas on tähed..."

Mul tekkis kujutluspilt Austraalia kargest kõrbeööst ja lõputust tähistaevast.

Kas jõuan ükskord sinna tagasi?

(Rush Hour in far west NSW)

(Two Peoples Bay, Western Australia)

India...

Mulle on juba aastaid üks mälusalvestus - "Secret Garden" lastefilmis ütleb üks tegelastest väga imetlubaval häälel: "India". Viimastel kuudel olen jällegi jõudnud Indiasse läbi filmide - Slumdog Millionaire, The Namesake, Water, Fire - täna oli meil lisaks India filmile Lagaan ka veidi Indialikum õhtu - Rene kokkas köögis ja meile valmisid Chabati ja India ühepajatoit, Kersti tegi ühelt India naiselt õpitud salatit, lisaks veel värske arbuusi-piparmündi smuuti, Masala Chai....Soe, imeküllane, elus ja ehe õhtu.

Ja nii nagu viimasel ajal minu elul mulle juba kombeks üllatusi valmistada on: oli ja ei olnud Imeline see, et ema, kuuldes meie India õhtust, tõi oma tagavaradest välja kaks Sarit (Saree't) ja neid minuga jagas. Ühega ma siis meie India õhtule läksingi. :) Väga hea tunne oli kanda. Youtube'st leidsin Sari selga-panemise õpetuse, siin pildil ma tõenäoliselt heidan Sari otsa üle õla. Õhtul googeldades leidsin, et Sari kandmine erineb Indias piirkonniti ja tänapäeval võibki üsna vabalt seda varieerida. Minu Sari on ca 5m pikkune, veidi paksemast materjalist - Eesti kliimale sobilik. :) Huvitav, et kui emad üldiselt võiksid pärandada Eesti rahvariideid, siis minu ema varustab mind India kehakatetega - mina üldiselt juhustesse ei usu.

Jäin mõtlema, et eilne õhtu oli nagu mini Cafe76 - India maitses, filmis, sõnas, lõhnas. Ja eriti paslik aeg sai ka juhuslikult (kes juhustesse usub) valitud - just nüüd, kui Indias Diwalit tähistatakse, mis minu väga piiratud teadmiste juures on nagu India jõulud. :)

Mõnda aega on tunne, et ükskord jõuan ma päriselt Indiasse.

Olen põnevil. Elu on ilus.

August sai läbi...

August

See oli reis iseendasse ja iseendaga,

koos heade filmide, raamatute, sõprade, vestlustega.

Augusti lõhnad olid erutavad,

suve päikesest küpsed ja mahlased.

Augustis oli palju armastust, kirge ja tundeid,

täpset ja teravat maailma tunnetamist.

Augustis oli aega lasta ajal voolata,

pikad hommikud vaikuses Karlovas.

Augustis nautisin head kohvi, karget vett ja uhket veini.

Augustis sündisid algainetest head toidud.

Augustis võisin tähistada kahe hea sõbra sünnipäeva

ja saada osa kahe kalli sõbra ühise elu jätkuvast rõõmust.

14.08.09 leidsin enda elus uue raja. :)

Kaarli Kook

See kook on inspireeritud kahest retseptist...triinu blogi kuke/kana ja nami-nami ühest estragoni kukeseenepirukast.

Kuid nii nagu elus ja elul on kombeks, ei saa seda elada valmis retseptide järgi. Juhtus nii, et Salemis/Karlova kirikus pirukat ahju pannes oli estragon koju ununenud. Kaasas oli hoopis natuke kanafileed, Einikese laualt värsket peterselli, mõned küüslaugu küüned.

Põhi:

sega 150g jahu, 1tl paprikapulber, 0.5tl sool, tükeldatud või omavahel, kui segu on ühtlane lisa 2-3 spl vett, pane segu külmkappi tahenema.

Rulli taigen õhukeseks ja pane ümmargusse pirukavormi (24cm), mul taignarulli ei olnud, tegin seda kätega (aga taigen peaks ka äärtele ulatuma). Eelküpseta taigen 200c kraadises ahjus 10-15 min.

Prae pannil 400g kukeseeni, ja tükeldatud 1 sibul; prae eraldi või koos tükeldatud kanafilee (võid ka panemata jätta, mul kodus lihtsalt oli vähe seeni ja samas oli kana), pressitud või tükeldatud küüslauk, maitsesta estragoni või muu sellisega. :)

Klopi omavahel segamini 2dl kohvikoort (mul oli kodus vahukoort, mille lahjendasin veega) ja 2 muna, lisasin sellesse segusse ka tükeldatud värske peterselli ja natuke mingit suvalist maitseainete segu Salemi köögist.

Peale riivisin värsket Parmesani juustu.

Ja siis 20-25min 200c ahju. :)

Kõrvale pakkusin värsket salatit, punast veini/aloevera rabarberimaitselist vett. :)

Kaarlile pühendasin ma koogi sellepärast, et tema sõi ja kiitis. Ja ma olen juba mõnda aega mõelnud, et tahaks teha retsepte inimestele oma elus. See pirukas tundus justkui Kaarlile sündinud. :) Hea, et ei olnud estragoni ja täpset retsepti kaasas.

----

Milline oli sinu august?

vege- omlett

Täna tegin omletti, mis tuli väga hää. Et ma ei unustaks, kirjutan retsepti siia.

prae porru, šampinjonid päikesekuivatatud tomatite õlis kuldseks. Lisa ka suupärasteks tükkideks lõigatud päikesekuivatatud tomateid.

Sega omavahel 3-4 muna, veidi piima (mul polnud, panin tiba vahukoort. :D), jahu ning maitse järgi soola, pipart ja ürte (kasutasin pizza maisteainete segu).

peale riivi värsket parmesani juustu. :)

Serveeri kohe. :DDD Koos röstsaia või värske ciabattaga. ning ideaal oleks veel tomati-basiilika salat, aga see idee tekkis mul praegu. :D

vahelduseks tavalisele omletile veidi teistsugune.

feast

Kiku and I made a blueberry cake