peale vihma sai taevas kullatud

Su pesen puhtamast puhtaks

Pesen aknad puhtaks,
nagu igal kevadel.
Ja iga kord on sama lootusrikas:
ehk saan ka iseenese puhtaks pesta.
Kohe täiesti puhtaks,
niiet ei jääks töömeestest värvitäpse,
ei jääks kriime ja ajahammustusi.
Mis siis iseendasse jääb,
mida puhtaks pesta ei saa?
Ja iseennast uue vastu välja vahetada,
ei saa,
nii nagu aknaid.
Aga kui saaks?
Kas tahakski?

Esna mõisa eelmise kevade salvestatud linnulaul,
põimub Karlova selle kevade häältega.
Just nagu aeg seisaks.
Aga mis on nende lindude aasta sisse mahtunud?
Kui palju neid on tagasi tulnud,
kui palju mitte,
kui paljud on esimest korda suvitama tulnud?
Ja miks just siia?

kaunis kevad

Sõitsin täna mööda Eestimaad ja avastasin, et
kevadel on teised värvid kui sügisel,
kui tähelepanelikult vaadata.
Nooruslikkust ja värskust on kevades.

Hea meelega kannaksin kevadvärvides riideid.
Et häälestuda
ülejäänud looduga.

Ja lisaks värvidele ka metsaäärtes voogav udu,
mis saab kaugel silmapiiril pilvise taevaga üheks...

taevas ja maa embamas teineteist
udu varjus.

piiri(tu)riik

Täna hommikul une- ja ärkamisemaa piiril,
üks luuletus vist käis mu juures,
aga mõni lugu peabki sinna piiririiki jääma....

Mäletan vaid, et
Seal oli veidi veebruarist ja kevadest,
mu kallidest, kes kõnnivad, minu jaoks,
tundmatutel radadel,
aga hingavad värsket tuult,
ja tuules, minu saadet' terivisi.

Ilus on nii ärgata. :)
***

Täna tahaks meretuult ja silmapiiri.

***
Kas võibki nii sügavas talves rääkida kevadest?
Võib.
Ja kas võibki nii üksiolemises rääkida armastusest?
Võib.
Sest on veel teised ajad-ruumid ja mõõtkavad,
kus täna on kevad ja rajad on samad.