Täna on 31. detsember. Paljud ärkavad sel hommikul südamed põksumas - ootusärevusest, või ka stressist, sest pinge on ka sel päeval suur. Muretseda saab ju väga palju pärast: mis ma aastavahetusel teen (kuigi seda muretsemist saab harrastada juba terve detsembrikuu jooksul), mis ma selga panen, kas kõik ettevalmistused on tehtud, peaasi et külalistel igav ei oleks, et süüa-juua jätkuks, et kõik ikka kohale tuleks ja kellegi teise pidu ei eelistaks, et mul oleks ikka eriline tunne sel hetkel kui aasta vahetub.
Jõulud on minu jaoks tähendusega pühad. Aastavahetus on aga selline päev, mis minu jaoks on lihtsalt pidutsemise päev. Ei midagi erilist, millele on meedia ja rahvatraditsioonide poolt külge poogitud "See on eriline ja tähistamist väärt" silt. :)
Ja minu meelest just pidutsemise silt. Kui jõulude ajal ei kortsuta keegi kulmu, kui ma veedan need pühad rahulikult vanematekodus..siis aastavahetuse nii veetmine tunduks minuealistele vb veidi igav...peaks ju ikkagi läbutama, pidutsema, tantsima, kusagil chillima. :)
Aga selle aastavahetuse ajal tahaksin lihtsalt olla, vaikselt, võib olla ühe-kahe inimesega mõnusalt teetassi taga juttu vesta. Tahaks tabada mingit sügavamat tähendust, kui seda üldse on, selles hetkes, kui üks aasta jääb selja taha ja ees on midagi uut.
2 kommentaari:
sügav inimene(Y)
kõigel on tähendus...aga kui istud ja otsid seda sügavamat tähendust, siis jh ei leia ehk seda...mine kõigega kaasa, ä mõtle...see soovitus.
Kui heita pilk meie folkloori, ei olegi see nii tähenduseta päev. Suures Jõuluhulluses on näärid täiesti unustusse langenud ja nende tähendus ja traditsioonid unustatud.
Postita kommentaar