Sri Lanka

Kunagi tuleb Sri Lankast ka palju pikem reisikirjeldus, sest see maa väärib seda. :) Aga praeguseks ainult mõned pildid.

Peale 2 väsitavat lennureisi saabusime Sri Lanka rahvusvahelises lennujaamas. Lennujaama hoonest väljudes saime täiega näkku: kuuma õhuga! Nagu hiljem selgus, saabusime selle nädala kõige kuumema päeva lõuna paiku. Temperatuur oli üle kolmekümne kraadi, aga eriti mõjus see tõeline niiskus, mis siin riigis valitseb. Ja see on tõesti tõeline niiskus, peaaegu nagu aurusaunas. :) Igal juhul minu juuksed olid kogu selle aja hirmus lokkis. :)

Meil oli küll otsitud ka hospitalityclubi liikmeid ööbimiseks, aga kuna me olime hirmus väsinud pikast reisist otsustasime minna Negombosse. See on hästi populaarne peatuspaik reisi alguses või lõpus, sest ta asub suht lennujaama lähedal, on täis hosteleid-hotelle ning seal on ka suhteliselt talutav rand.

Seal me siis magasime esimese päeva-öö ja teisel päeval tegime reisiplaane, käisime ujumas, sõime vähke, praetud hailiham krabisid... :)

Kuna me reisi alguses väga kaubelda ei osanud, (no võrreldes mu õe, Katiga oleme siiani selles suht rohelised), siis maksime natuke liiga palju oma hosteli eest. 2 päeva ööbimine ja söögid läksid kokku 560 eeku.

Sealt edasi sõitsime kohaliku transpordiga.. (see on üks elamusi, mida kindlasti tasub Sri Lankal kogeda). Hostelist bussijaama tuk-tukiga (kauplesime ka hinna osas :) ) ja sealt bussiga edasi colombosse. Kuigi Negombo ja Colombo vahe on ainult 40 kilomeetrit, võttis sõit sinna aega julgelt 2,5 tundi.

Jõudsime väga täiskiilutud, mitte-mingit-süsteemi-omavasse bussijaama, mis kohati meenutas ka prügimäge (nagu tegelikult kõik linnad Sri Lankal). Igal juhul oma tähelepanu pidi jagama maa ja taeva vahel, sest võis millegi ohtliku sisse astuda, aga veel ohtlikum oli liiklus, mis on täiesti kaootiline (lisaks ka vasakpoolne, kuigi vastassuunas sõitmine pole kohalike jaoks mitte mingi probleem).

Sri Lankal on inglise keele oskus palju parem kui Eestis, lisaks nende kohalikule Sinhalese keelele, on kõik sildid, reklaamid, bussiinfo ka inglise keeles. Tänavasilte Sri Lankal ei eksisteeri, mis tähendas, et tänava kindlaks tegemiseks pidi jälgima poodide, asutuste silte, kus oli ka aadress koos tänavanimega kirjas. Sellega harjus tegelikult suhteliselt kiiresti.

Helistasime siis HC liikmele, kelle juures lootsime öömaja leida. Ta käskis meid tulla rongiga Gampola Pitiyasse...vähemalt nii tundus talle helistades. :) Mati vaatas kaarti, sest me ei teadnud, mis koht see üleüldse on. Ja kogemata ta leidis kaardilt hoopis Bambalapitya nimelise linnaosa. Mõtlesime, et noh...äkki siis oli ikkagi see. Otsustasime sinna minna, sest sinna sai hästi minna ka rongiga. Rongipilet maksis 1 kroon. :) Kuna tööpäev ei olnud veel läbi, siis sai rongis isegi suhteliselt rahulikult hingata.

Jõudsime sinna, helistasime Ruwanile ning leppisime kokku, et ta tuleb meile rongijaama vastu. Ootasime ja ootasime, aga kedagi ei tulnud. Kuna meie mobiilidel ei olnud Sri Lankal ka roamingut, siis ta ei saanud meiega ühendust. Otsisime siis kusagilt interneti, sest hakkasime juba kahtlema, kas me oleme ikka õiges kohas. :)

Internetis ei suutnud me tuvastada, kas me oleme õiges kohas, aga hakkasime siis seal kohalikelt küsima, mille peale lõpuks nad helistasid meie hostile ise. Ta siis tuli kohale. :) See oli küll tore hetk.

Me olime suht ette teatamata temaga ühendust võtnud, ja sattusime tema juurde õhtul, kui tema naine just korraldas peo oma endistele ja uutele töökaaslastele (kuulu järgi suht popp siis töökohta vahetades) ja sellest ka üks pilt siin. Kohtusime siis päris paljude Sri Lanka võiks vist öelda kõrgklassi inimestega, sest pidu toimus era-kriketiklubi restoranis. Ja üks neist väitis, et tema naine esindab Maailma Tervise Organisatsioonis Sri Lankat...tundus nagu jah, et nad vist saavad endale üht-teist lubada. :) Aga nad olid väga toredad. See oli naljakas, et mõned eelistasid rääkida inglise keeles ka omavahel, põhjendades seda, et inglise keele oskus hea töö leidmisel on väga vajalik.
Ka meie host koolitas oma 7 ja 4,5 aastast last inglise keele osas. Lapsed õppisid erakoolis ning isa-ema tegid igal õhtul nendega kodutöid - kõik selleks, et neil tulevikus oleks võimalus head tööd leida.

Peo lõpu poole jäid külalised juba natuke tipsiseks, ja mingi hetk ilmus kusagilt 2 mikrofoni, ja siis läks karaoke laulmiseks. Täitsa naljakas oli see, nad ikka kohe kõik laulsid. :) Ja ikka hoogsamalt ja hoogsamalt. :) Sellest on pilt ka. :) me tegime videosid ka. :)


Ja peale pidu hakkasime koju sõitma, aga politsei oli peaaegu iga nurga peal. Meie hostil oli oma autojuht, aga ühel külalisel polnud ja politsei võttis ta kinni, sest ta oli liiga purjus. Noh, ootasime siis vist pea tunni, sest meie Host läks sinna asju klaarima. Asi lõppes sellega, et nad said ta ikka kätte sealt, ja too külaline istus jälle autosse ja läks koju. :P Noh, eks nad siis jätsid politseile 5500 raha tänutäheks. :)

------
Kuna me peame nüüd minema hakkama, siis siin meie Sri Lanka reisikirjeldus jääb pooleli. :)