Arutasime, kui palju me oleme oma ühiskonna lapsed.
Ja mis on meie "kombed" ja mis on see meie "Jumal", mida me tõena võtame.
Gandhi ütleb filmis; Ma olen pikka aega arvanud, et Jumal on tõde, aga nüüd ma tean, et tõde on Jumal. Mulle meeldib see mõte. Minu jaoks on need lahutamatud. Otsida tõde, kuulata südametunnistust, elust ja selle viljadest paistab Jumal.
Laupäeval käisin külas Auväärsel Toivo Pillil, sest nii seisis tema kutsel Uku Masingu 100 konverentsile. Ja küllap on ka tema naine Einike üsna auväärne. Mõtlesin ja küsisin, et kuidas peaksin näitama välja oma aupaklikust nende vastu? Me ei jõudnudki otsusele, kumb on rohkem õnnelik, kas nemad minu üle või mina nende üle. Ehk ongi aupaklikus see, et ma tunnen siirast rõõmu nendega koosolemisest. Sellest, et nad vaatavad elule otsa ja iseendale, küsivad, kus on tõde. Ja teevad elus teadlikke valikuid ning hoolivad enda ümbrusest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar