Räägiti ühest Annist, kellel olid ilusad valged püksid ja ta õppis kodumajanduskoolis. Annisid on veelgi - olnud, on, ja tuleb. Annid paeluvad mind. Ma ei kohta neid nii tihti, võib olla sellepärast.
Aga kohe joon oma kohvi, toon õuest tuppa esmaspäevaks puid ja siis sõidan ise ka maale. Oma juurte juurde. Mu tädi ütles mõni aeg tagasi, et ta tahab mulle perekonna ajaloost rääkida. Ja samas ootab mind maal vanaema kapp, mille mõni nädal tagasi vanast majast koju tõime - ka kindlasti oma lugudega. Võtan aega, et kuulata.
Eks ma olen mõnes mõttes üsna juurteta, ema ja isa mõlemad ilma isata kasvanud. Vanaisade tarkus on mul kogemata jäänud. Elu on elu. Mõned lood veel elavad. Tuleb neid kuulata nii kaua kui saab. Nii palju lugusid - imelisi, iseäralikke, imelikke, igatsusttekitavaid - ongi rääkimata või hoopis kuulamata jäänud.
1 kommentaar:
...ja ikka valima ka... onju!
Postita kommentaar