kahekõne

See siin ei ole see, mida siia plaanisin.
Tahtsin kirjutada siia jagamiseks ühe sügises sündinud kahekõne.
Kirjutasingi valmis. Ja siis ei postitanud.

Seda kahekõnet ekraanil lugedes...

Justkui palvehelmed.
Neid sõrmitsedes,
nüüd juba hellalt,
rahutu meel vaikib.
Rahu.

Yks on nii Tema,
teine nii minu.
Aga siiski vestlus.
Kahekõne.


Miks ma ikkagi ei kirjutanud neid siia?
Huvitaval kombel tulid mulle meelde kaks inimest. Yhte ma tean :) latentselt. Ja temaga kahekõne on muu, kui meie kõne läbi selle paiga siin.
Teine, Fred, on öelnud,  et mõned vestlused ongi mõeldud kahekõneks. Ei ole mõeldud kõigile jagamiseks. Nii on. Ja seda kahekõne siin ekraanil nähes sain aru, et see peabki jääma kahekõneks.

Huvitav, et muidu ma ihkan jagada ilmaga. Aga seda. Mitte.Huvitav.