Elu siin

Tutvusin täna elu ja elanikega siin aias.

Orav - tõeliselt osav pähklikütt.

On tunda, et see paik on talle oma.

Võib olla seal üleval männi oksal istudes,

uuris ta meid, 

tema aia külalisi.

Igal on siin oma koht ja olemise viis.

Igal oma lugu.

Jah, lugusid on siin aias palju.

Mõned neist on peidetult maa all,

millest J mulle ühe täna avaldas.

Aga maja taga elavad kibuvitsad,
segi metsikult vohavate tikritega.
Kibuvitsad,
need targad ja abilised olendid.
Suur rõõm
oli nendega esmakordselt kohtuda.

Ja aianurgas on Jeffa haud.
Teises aianurgas ei ole midagi,
peale üle plangu heidetud paekivide ja prügi.

Ja oraval on oma pähklipuu,
millelt ta täna saaki käis usinalt krabamas.
Mõned pähklid tal siiski on seal veel varuks.
Küllap ta ise ei teagi seda.
On temalgi rõõm,
kui nendega lõpuks kohtub.

Ja siis need põnevad mitmejalgsed -
ilusad nõtked ja ka prisked ämblikud,
tumelillad põrnikad,
tuhana lendu tõusvad imelised putukad -
pole siukseid eladeski veel näind.

Lõhn...
Mulla
ja mulla piirimail oleva
sambla ja männiokaste,

naatide,
flokside,
vihma,
kivide
...
augusti
 lõhn...

Imeline hingamispäev!