kõik aias!

Laupäeval käisime Heleni emaga teatris. Mängiti sõnalavastust "Kõik aias" Hannes K ja Maarja J peaosades. Etendus oli vist peaaegu mitu nädalat varem välja müüdud ning saal oli väga täis - isegi lisatoolid vahekäikudesse pandud.

Kõige pealt muidugi soovitan seda vaatama minna. Ja seepärast pean vist sisu poolest seda meenutama väga üldsõnaliselt...et teie teatrielamust mitte rikkuda. :)
Aga etendus tekitas minus mitmeid mõtteid. Ühelt poolt oli see hea näide, et raha ükskõik, mis koguses ei suuda rahuldada inimvajadusi ning raha on arvatavasti enamikes suhetes ning peredes (kahjuks) tüliallikaks. Olge õnnelikud, kui see teie suhtes nii ei ole!
Väga huvitav oli näha, kuidas käitusid ning otsisid lahendust oma pingeseisundile omavahelistes konfliktides ja tülides peategelased - tegelikult jäid enamik tülid lahendamata ning seepärast kerkisid nad üha uuesti ja uuesti ülesse. Sellest johtuvalt ma mõtlen, et kui tülitseda, siis peaks alati lõpuni tülitsema ja asja ära lahendama. Mis teha aga siis, kui ühe jaoks muutub pinge liiga suureks? Kui emotsioonide pärast ei suuda enam mõelda ega teist poolt ja tema vajadusi KUULATA.

Küsisin ka endalt - mida teeb see suhtega, kui üks pool petab. Kuigi seda raha pärast. Kui puhas saab olla siis veel armastus? Ma usun, et armastus on ja suudab ka selle üle elada, kuid meeletult raske on 100% andestada ja unustada.

Kas raha on raha? Kas kleit on kleit? Kas auto on auto? või sõltub see sellest, mil moel me selle oleme hankinud, mil moel me seda kasutame ning kellega koos me seda kasutame?

***

Lõpetuseks: Heleni emaga ei tasuks küll võidu juua: ta jõi vaheajal oma apelsinimahla nii kiiresti ära, et ma ei jõudnud isegi oma spriti selle ajaga pudelist klaasi valda. :P

Igal juhul meil oli väga tore õhtu!