Käsil on viimane nädal tallinnas raseduskriisi nõustamise koolitusel. Laineid lööb hetkel seksuaalsuse aluste teema, millest juhib meid läbi üks eesti tuntumaid seksuoloogie Meelis Sütt. Märt Saar on lahanud juba oma blogis eneserahuldamise ja pornograafia temaatikat. Ent ehk on meile kõigile olulised küsimused: kuidas rääkida lastele, teismelistele seksist või ehk hoopis armastsemisest, mis on oluliselt võimsam ja ilusam tähendus sellele tegevusele. Avastasin seksile, eneserahuldamisele, mehe ja naise suguelunditele "tõlkimise" harjutuse käigus sünonüüme otsides, et igal sõnal on minu jaoks mingi emotsionaalne alatoon: pihku peksma, vändaga rammima, Kämbla-Katit tegema, need panevad mind nägema armatsemist, kui miskit vägivaldset, räpast, lihalikku, häbistavat. Need ei eruta mind ega ka enamikku naistest meie grupis - ent mõiste "näpukas" oli mõne naise jaoks pehmem, sensuaalsem, täitsa kasutatav. See pani mind mõtlema, kui oluline on hea intiimsuse loomiseks julgeda arutada läbi ka sõnad, mis meile meeldivad, erutavad.
Teine mõte tekkis ühest teisest ülesandest: nimelt sain pildi ja lipiku sihtgrupiga (5-aastased poisid). Pilt oli grupiseksist (2 naist, mees). Ülesanne seisnes siis pilti sihtgrupile seletada - konteksti võis ise välja mõelda. Mul tekkis silme ette 3 võimalust: mängida ema, kes:
1) nähes laste käes pornoajakirja läheb endast välja, korjab selle ära, muutub agressiivseks, et tegelikult enda ebakindlust ja hirmu varjata - ei räägi lastega sellest teemast, vaid karistab;
2) võtab ajakirja ja püüab selgitada, mis see on, mis toimub, kellele see mõeldud on...
siin on muidugi mitu erinevat varianti vastavalt põhimõtetele - kas ema pooldab grupiseksi, kelle hulgas, siit tuleb ka sisse teema abieluväline seks, seks ilma armastussuhteta jnejne
Vestluse käigus tuli välja, et mõnes peres võivad lapsed vabalt pornot vaadata. Mina olen leidnud, et pornofilmide, -kirjanduse tarbimine laste hulgas (ja ka tegelikult täiskasvanutel) viib soovini astuda vahekorda enne kui leitakse õige partner...et see, mis peaks suhtes olema kõige viimane, saab järsku üheks esimeseks..nii tavaline on ju kuulda üheöö suhetest jnejne.
Mõni päev tagasi vestlesin ühe Californiast pärit kliinilise psühholoogiga, kes viis läbi uuringu ka oma tudengite andmebaase kasutades, et uurida, kas evangeelsete kristlaste hulgas on tõesti lahutuste arv kõrgem kui mittekristlaste hulgas (seda on näidanud mõned uuringud ameerikas). Tema leidis, et lahutanud oli vaid 6% valimist. Kõrvutades teiste uuringute 33%ga on erinevus üllatavalt suur. Ka Eestis lahutatakse ju 3-st või isegi 2-st abielust 1 - kisub ka sinna 33% juurde. Ka mitmed teised uuringud on näidanud, et statistiliselt on suurem tõenäosus abielu püsimiseks, kui puuduvad abielueelsed ja kindlasti ka abieluvälised seksuaalsuhted. Tasub mõelda...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar