vol.2

Vol.2

Psühholoog olen ma ikka edasi ka tapamajas - kahjuks või õnneks. Ei, ei, inimesed ei tule minu juurde seanssile. :) Aga tapamaja sotsiaalpsühholoogi pilgu läbi vaadata on küll ääretult põnev. Olen leidnud, et mõned inimesed on seal töökeskkonnale strateegiliselt olulised - i.k nimetaks ma neid Entertainers - Naerutajad. Teevad enda või teiste kulul nalja. Neile söödavad infot ette Intriigipunujad, mis Naerutajate poolt avalikuks varaks muudetakse, ning mis tööpäeva väga värvikaks muudavad. Mõned Naerutajad vääriksid iseseisvat kirjeldust, näiteks nagu neiu L. (alguses tekkis kahtlusi küll soo osas, sest käitumine on sobilik mehele) - teda saadab alati sõna Fucking, räige naer alumises registris. L. on alati valmis teritama mitte ainult oma nuge vaid ka keelt kõigi peal. Huvitav ja kohati uskumatu on näha, kuidas inimesed muutuvad tema juuresolekult Kaasanaerjataeks, Kulmukortsutajateks ja otseseks aktsioonis osalejaks - Naerualuseks või ka Naerutajaks. Mõnes mõttes kaotavad oma isikupära, olles sunnitud võtma rolli, ent samas on see vaheldus päevas.

Vahel ma unistan ja mõtlen, milline näeks tapamaja välja siis, kui seal oleksid kristlased. No, ega kristlased ei ole muidugi inglid ja kristlus ei muuda kõiki headeks ja rõõmsateks. Nagu Gandhi ütleb, suurimad võitlusväljad on meie südametes. Ent siiski, ma vahel mõtlen, et kas kõik see ei oleks nii võigas...kas ropendataks ja levitataks kuulujutte vähem?