õpin või õpetan?

Ei teagi, kas viimastel nädalatel olen mina õppinud või õpetanud.

Õpetaja Anniks mind kutsutakse, miskipärast teeb see mulle igal hommikul nalja.

Ei suuda end selleks pidada, aga ometi olen selles rollis.

Suur vastutus, vahel liiga suur. Vahel ei tahagi midagi öelda.

Liiga noor, et midagi öelda, seda tunnen sageli.

Aga, pole vist ka hea see, kui mingi hetk tunneks, et nüüd...vot nüüd tean.

Nii ma siis laulan nagu lind, oma laulu.

Aga miks? Vot see on küsimus, miks laulda?

Lind ei küsi, lind laulab.

Aga hea tunne on see, kui õpilased laulavad ka.

Väga hea tunne.

Täna oli selline hommik.

Istusin jalad risti laual, vaatasin noori inimesi vestlemas, arutlemas.

Ja ise lugesin "linnulaulu" raamatut.

Hea hetk.

Millega homne hommik sisustada?

Ettevalmistusega on ka nii ja naa.

Vahel on nii, et teed oma peas plaanid, lähed tundi,

ja jutt võtab teise suuna.

Vahel ütlemata ootamatu ja huvitava.

See vist õpetamise juures paelubki,

ja minu põhitöös.

Suhteid retsepti järgi elades ei ole need üldse nii huvitavad, kui improviseerides.

Aga nii nagu jazz-muusikas on oluline ettevalmistus, suurepärased oskused

valitseda nii pilli kui orienteeruda muusika loomise põhimõtetes, et siis improviseerida...

nii on tunni vabastamises ka oluline see ettevalmistada.

Mul tulevad eriti head mõtted ujudes.

Nii ma siis lähengi nüüd ujuma.