Lood Viini Metsades tundub nädal hiljem endiselt värske ja kriipiv kui briljant.
Ja kui Tõnu eelesitleb oma "paradiisi" 30 aasta tagustest aegadest, siis mina rändasin täna 10 aasta tagusesse aega. Käisin külas oma vanal koolil. Kool on uus, renoveeritud, aga kuidagi endiselt endine. Õpetajad on vanemad, veidi kortsulisemad, aga endiselt endised.
Käisin ajaloo tunnis, kuulasin lugusid sellest, miks Narva ei saanud Hansalinnaks, ja mida laevadega veeti. Lugesin pikapäeva rühmas koos K ja J - esimese klassi õpilastega Mardipäeva lugu ja vaatasin kassipiltidega päevikut. Lood kestavad edasi, tulevad uued, vanad vajuvad unustusse...mõned jäävad. Ja ei jää ainult väärtuslikud, mõned jäävad täitsa juhuslikult ja mõned elud ja lood, mis erilised, haihtuvad koos viimase mälestuse kustumisega. Elu on elu. Aeg on aeg. Meis läbipõimunud.
1 kommentaar:
Kuidas Sa sinna meie kooli ära eksisid? :)
Postita kommentaar