Täna on Fred Jüssi sünnipäev

Augustis pakkisime ühel reedesel päeval oma kompsud K-ga kokku ja sõitsime kahekesi Põhja-Eestisse - sest tunne oli selline, et just nüüd peab just sinna minema. Ja läksimegi.

Ja peatusime siin ja seal - värskelt suitsutatud meriahvena ostmiseks, vana vaatetorni otsa ronimiseks, et Peipsi siniseid avarusi haarata ja hing vabaks lasta.

Järgmisel päeval, peale toredat  hommikupoolikut ja mõnusat lõunat Rakveres, võtsime suuna põhja poole, et rannas õhtuoodet võtta ja hilissuvises soojuses raamatut lugeda.

Kaardilt leidsin Eisma ranna. Lähemale jõudes tuli hinge selline tunne nagu sõidaksin külla vanale tuttavale. Või jõuaks koju.
Ja selles ilusas olemises sündis üks laul:

Sinu jälje sees on minu jälg.

Sinu peos mu pihk.
Minu süda on sinu südames.

Mõte mõtte sees...

Mõeldes Fredile, tuligi meelde see laul ja selle laulu sündimist ümbritsev päev.

Fredi tutvustas kunagi mulle minu ema. Mitte küll isiklikult, aga läbi lugude, telesaadete, raamatute, millele ta minu tähelepanu juhtis. Ma mäletan, et Fredi ööülikooli loengu helisalvestis "Vaikus kui loodusvara" oli minu sage kaaslane Austraalias rännates ja töötades. Töömüras omandas Fredi sõnum täiesti erilise mõõtme. 

Fred on ka minu õpetaja. Nii nagu paljude teiste. Ja mul on selle üle tõeliselt hea meel, et Fredi tema rahvas hindab. Loodus armastab ja hindab teda kohe kindlasti. Ja mulle tundub, et minu laul "Üksteises" sobib kirjeldama ka Fredi ja looduse ja maailmaga üks-olemist. 

Fred ütleb ühes oma kõnes, et ta on possibilist. 

Ma soovin siis, et uus aasta tooks Fredile võimalusi kohtuda Loodu ja Loojaga.

***

Ja iseendale tegin ka täna kingituse - otsin tooli.
Sest kuhugi ei ole enam magistritöö tegemist lükata.
Ja see tähendab ka aega laua taga.
Nüüd siis istungi siin oma mugavas ja selgub, et ka soojas toolis.
Teen endale varsti teed ja asun lugema esimest artiklit.