või mis muu saaks olla selle seletuseks, et mõlemad mu patsiendid unustasid kohtumisele tulla. Kumbagi ei saa pidada ka tavapärasteks unustajateks. Ja nüüd peab siis mõtlema, et kui täna on selline päev, siis mida mina juba praeguseks olen ära unustanud...selline teadmatus teeb sabakondigi ärevaks...kui ainult teaks...kui ainult mäletaks...
Aga positiivne selle unustamise juures on see, et nüüd on mul aega blogida ja homset ettekannet viimistleda ja infovoldikuid printida ja voltida ja kohvi juua ja registratuuri-tädiga juttu puhuda. Ja siis ujumistrenni minna...
aga ikkagi, kusagil kuklas on küsimus....mida mina siis sellel Pühal Unustajate Kaitsepäeval ära olen unustanud...
(3,märtsi kui Püha Unustajate Kaitsepäev on nime saanud P.H-lt).
Püha Unustamist teile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar