3 mõtet, 3 idiooti

Väga tahaks oma mõtteparved siis ritta seda, neid korrastada,
aga magistritöö nõuab pidevalt oma osa.
Ja soome keel ka (mis on ihan kaunis)

Aga tänased ja eilne märksõna:

Eesti Üliõpilaste Selts, kõnekoosolekute sari.
Täna oli Peeter Olesk kõnelemas teemal "Eesti kultuur globaliseerumise taustal"
palju oli tema kõnes "tainapäid", "idioote", "kultuurituid"...tema ise aga!?
Kas selleks, et kritiseerida on vaja nimetada inimesi nii?
Vastakad tunded - kas tarkus saab olla ilma eetilisuse ja vooruslikkuseta?
Kõle, hukkamõistev tundub.
Ja jättis tunde, et Eestis on vastik elada,
aga kui moslemid siia tulevad, siis peavad ka selle vastiku maailma vormi end suruma.
Aga müts maha tema kõnelemise oskuse ees. Tõeliselt nauditavalt lühikesed, sisutihedad mõttekäigud. Hästi esitatud argumenteeritud essee - sisu oli see, mis ängistas.

Teine märksõna tänases päevas - kurb on avastada end midagi hirmust tegemas.
Ujudes avastasin, et ujun kiiremini hirmust, et teine ette ei saaks.
Jah, kui paljusid asju me hirmust teeme?!
Aga tore mõelda, et kui Kristiina hõbeda võitis,
arutlesin mina samal ajal ujudes, et hirmust peab loobuma.
Esmalt tuleb seda hirmu vist emmata. Seejärel sellest lahti lasta.

Film "3 idiooti". Bollywoodist tuleb ka väga tuumakaid filme, mis on küll vürtsitatud traditsioonilise India tantsu-laulu ja romantikaga, ning omapärase naiivse huumoriga. Film puudutab haridust, haritust ja õppimist.

Kõrvemaa triatlon 2010

Mõtlesin, et mis ma ikka niisama ujun, võiks ju kusagil võistelda.
(kuigi võiks ka küsida - miks mitte niisama ujuda).
R arvas, et ma võiks ju kunagi siis ironwomani läbi teha. :)
Ma mõtlen ka, et võiks, aga alustaks esialgu tagasihoidlikult:
Kõrvemaa triatloni distantsid on suurusjärgus 10% Ironmani distantsidest.
350m ujumist (ma eelistaks 3500m)
22km ratast (eelistaks 2.2km ratast)
4km jooksu (see kõlab hästi)

Kes ühineb ja toetab mind?
1. Hakkab treeningkaaslaseks, või treeneriks :)
2. Mul puudub rattasõidu varustus
R lubas omalt poolt ratast laenata, aga hetk hiljem hakkas ta rääkima rattapükstest, kiivrist...
mina mõtlesin kohe, et peaks hambakaitsmed hankima - hambaravi Eestis ju kallis, aju on aga plastiline...kui ühte kohta põrutab, siis mõni teine piirkond võtab funktsioonid üle...
seega vaja oleks veel rattapükse, -kindaid, kiivrit, prille.

Ja tõenäoliselt võiksin ka nekroloogi valmis kirjutada, sest Eesti maanteedel rattaga vuramine on - minu arvates - ekstreemsport.

1 tund iseendaga vee all

1 tund

3000 meetrit

120 kukerpalli
kõikjal vesi
maailm kaugeneb
eneseületus


Mõne aja eest avastasin, et suudan ujuda korraga 2km
Täna siis avastasin, et suudan ujuda järjest 3km
Võib olla isegi rohkem, aga vahepeal tekkis rajal tihe liiklus ja igaks juhuks lugesin ringe konservatiivselt.
Ja seega ei tea ka täpsemat aega: kui ainult 1 tund ja 5 minutit.
Energiat ja häid mõtteid on nüüd palju.
Soovitan väga - leidke endale võimalus, end tühjaks ujuda, joosta, sõita, suusatada, ronida, tantsida...

Ideaalne päev....

Täna oli jälle ideaalne päev...et võiks isegi surra. :) Jube hea tunne.

Üks ettevõtmine on üsna lõpusirgele viidud, 
mille vilju jään ootama pikisilmi.


Teisega olen jõudnud meeldivalt edasi...

Nimelt olen mõnda aega otsinud oma Masala Chai vürtside vahekorda, sest see tee peaks olema isikupärane.

Täna jõudsin juba üsna meeldiva tulemuseni, veidi vajab veel täiustamist. Aga selline mahe Anni Chai variant on välja tunnetatud. Jäänud on leida pipra õige kogus. Ja mõned komponendid ei ole Tartus kättesaadavad.
Mitu vürtsi sina pildil ära tunned?

Ja tore on see, et täna alustasin täiesti uue ettevõtmisega. Pärast mitut aastat trotsi ujumistrenni vastu andsin alla ja läksin täna esimest korda trenni. Üsna ootuspäraselt sain teada, et iga stiili puhul tegin ma midagi kardinaalselt teistmoodi kui efektiivne oleks. Seda põnevam mul oli. See tähendab, et iga stiili puhul on mul meeletult arenguruumi.

Ja selle taustal mõned visioonid vaikselt liiguvad teostumise suunas.

Elu on ilus.

*******

Endiselt võlub mind mu sõbra mõne päeva tagune ütlus:

"Jälle ma lahkun su juurest tundega, et peaks ühe lõigu oma raamatule kirjutama. Seekord algab see sõnadega. Mees istus trepil ning vaatas enda ees avanevasse silmapiiri. On öö ja taevas on tähed..."

Mul tekkis kujutluspilt Austraalia kargest kõrbeööst ja lõputust tähistaevast.

Kas jõuan ükskord sinna tagasi?

(Rush Hour in far west NSW)

(Two Peoples Bay, Western Australia)

swedpanga tervisejooks

Mul on ikka väga hea meel, et saan Tervisejooksul osaleda.

Eriti täna on hea jooksuilm, udupeenes vihmas.

Loodan, et kell viis on ilm endiselt mõnusalt sompus.

LehmaPoisid ehk Go CowBoys, Go!

Our very first Rugby Game!
Meie kõige esimene Rugby-jalka võistlus! Teate ju seda mängu, inglismaal mängitakse ka. :)

Kas keegi reegleid teab? Annan teile võimaluse arvata! :) See, kes ära arvab, võib minuga maadelda, kui ma tagasi Eestis olen!


Elasin ´kaasa! Jookse nüüd, LehmaPoiss!


Kuna olin just tulnud oma kuuendalt tööpäevalt, siis käis minul karm võitlus Une-Matiga. Aga meie kõrval murul istusid väga kileda häälega karjuvad aborigeenilapsed, niiet ikka mina tulin selles võistluses võitjaks, nende kaasabiga. :)


Aga väga tore oli! Higi, sinikaid, vist isegi verd..ühel oli mingi hetk igal juhul pea sidemega kinni seotud, ja kodulinna võistkond LehmaPoisid võitsid külalismeekonda Angerjaid! :) Ullallaa...

15 - valusad õlad: Kas liiga raske koorem?

Mul on õlad täitsa valusad.

Pikk koerahoidmise nädal on möödas. Koer õnnelikult kodus, puhtaks pestud.
Lisaks sellele vanemate korteril põrand värvitud (ka rahakott ja varbavahed natuke)..lisaks kõige õudsam elutoa lae pahteldamine-lihvimine-värvimine...Tehtud!!!
Ja ma kahtlustan, et sellest ka osalt see õlgade valusolemine.

Reedel ootas Peedu truult Tartu Ülikooli Kliiniku juures 1.5 tundi, kui mina sain 3 süsti õlgadesse. Ja selle eest sain endale säravkollase rahvusvahelise vaktsineerimispassi, 3 märkmega: A-hepatiit, kõhutüüfus, difteeria-teetanus. Tehtud!
Lapsepõlv tuli meelde, peopesad läksid higiseks. Õde julgustas, et nõelad on nüüd palju peenemad ja ei ole nii valusad. No, vist ei olnud jah nii valus...vist.

Lõppude-lõpuks ometi saime koos Kikuga ujuma minna. Me siis ikka ujusime. Kiku sõnul nägin ma väga proff välja (tunne küll selline ei olnud) müts peas ja prillid ees.

Aga ma kahtlustan, et see oli viimane piisk (või pigem siis mitu tonni vett), mis mu õlgasid rõhus.

Igal juhul - hoolimata õlgadest - on tuju endiselt hea, suurepärane kreeka salat kreetalt saabunud balkanijuustu-oliiviõliga kõhus. Ja tantsud tähtedega säramas telekastis.

Ja Kadrilt sain väikese nõianaeru surtsu ka kätte. :)